Wayren – kiirendite toel rahvusvahelisele areenile

Eesti kaitsetehnoloogia startup Wayren kaasas eelmisel aastal oma esimeses rahastusringis 725 000 eurot. Varasemalt on nad toetust saanud nii Euroopa kaitsefondist kui ka Eesti Kaitseministeeriumist. Kus oleks aga startup täna, kui nad poleks oma teekonnal arengutõukeid saanud erinevatest kiirenditest?

Wayren arendab kommunikatsiooniplatvormi, mis võimaldab kiiret ja turvalist infovahetust kriisisituatsioonides, kus side võib olla ebaühtlane või puudulik.

Ajasime juttu Wayreni kaasasutaja ja tegevjuhi Henry Härmiga ning uurisime, kuidas nende teekond idusektoris on kulgenud. Henry jagas oma lugu ka sTARTUp Day laval.

Wayren sai sisuliselt alguse Kaitseväest. Mis oli selleks tõukeks, et hakata startuppi looma?

“Töötasime koos kaasasutajatega Kaitseväe küberväejuhatuses, arendasime lahingjuhtimise süsteemi, ja nägime, et kiirete otsuste langetamine ja süsteemide parendamine takerdusid side töökindluse taha. Tahtsime lahinguvälja n-ö digitaliseerida ja nii saigi Wayreniga algust tehtud. Kõige esimese rahastuse saime Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse toetusfondist, mis kinnitas meile, et seda lahendust on tarvis ja sellesse usutakse juba algusfaasis.”

Prototronist rahastuse saamine on paljude idufirmade jaoks oluline verstapost, kuna lisaks rahalisele toetusele kaasneb sellega ka suurem nähtavus. Millised Prototroni pakutud ressursid olid teie jaoks kõige väärtuslikumad?

“Prototronist saime toetuseks 20 000 eurot, tänu millele saime esimese füüsilise tootekomplekti kokku panna ja klientidele testimiseks saata. Pärast Prototroni saatsimegi oma toote testimiseks Ukrainasse, et saada tagasisidet otse lahinguväljalt.”

Prototronist liikusite edasi Tehnopol Startup Inkubaatorisse. Kuidas mõjutas Startup Inkubaator teie platvormi arengut?

“Inkubaatorist saime ennekõike üldist toetust startupi arendamiseks koolituste näol ja ka võtmementoril oli oluline. Meie võtmementoriks oli Pirko Konsa. Eks sel perioodil pidime ise ka palju vaeva nägema ja ennast arendama, et ettevõttega olulisi verstaposte ületada. Inkubaator oli kui tugistruktuur, mis aitas meil seatud eesmärkideni jõuda. Saime toetuda ka Tehnopoli rahvusvahelisele professionaalide võrgustikule, et arendada oma ärimudelit veelgi edasi.”

Wayren oli üks neist ettevõtetest, kes valiti eelmise aasta lõpus NATO DIANA Eesti kiirendi teise kohorti. Kokku laekus umbes 2500 avaldust üle alliansi. Millised ootused teil selle programmiga seoses on?

“NATO DIANA poolt ootame peamiselt testimisvõimalusi ja kontaktide loomist potentsiaalsete koostööpartnerite ning lõppkasutajatega. Loodame, et selles kiirendis osalemine annab meile ka justkui usalduse- või kvaliteedimärgise, aitab kinnistada Wayreni kohta kaitsetööstuses ja leida potentsiaalseid koostööpartnereid.”

Proovisite ka eelmisel aastal NATO DIANA kiirendisse pääseda, aga siis ei osutunud te valituks.

“Jah, siis jäi meil avalduse esitamisega aega veidi väheks ja me ise polnud taotluse lõppversiooniga rahul. Sel aastal võtsime selle korralikult ette ja varusime aega ning saime valmis väga tugeva taotluse. Selle programmi jaoks ongi hästi oluline just ettevalmistuse protsess, et ettevõte mõtleks enda jaoks läbi, mida nad soovivad saavutada ja kuidas see kiirendi väljakutsetega haakub. See eeltöö on äärmiselt oluline.”

Kui mõelda teie senisele teekonnale, siis kus võiks Wayren praegu olla, kui teil poleks olnud võimalust osaleda erinevates kiirendites?

“Ma arvan, et erinevad rahastud ja kiirendid on meie arenguprotsessi kiirendanud – mingid õpimomendid on kiirendi toel ehk kergemalt läbi elatud, kuna mentorid ja koolitajad on meile niivõrd palju omi kogemusi ja soovitusi jaganud. Ma ise tajun, et tänu sellele toele on meie ettevõtte areng olnud mõne aasta võrra kiirem ja võib-olla ka professionaalsem.”

Millised on Wayreni lähiaja eesmärgid? Kuidas plaanite oma platvormi edasi arendada, et vastata nii kaitse- kui tsiviilsektori vajadustele?

“Meie põhiline plaan on kaitsetööstuses oma tehnoloogiaid pakkuda nii Eestile kui ka meie liitlastele. Liitlaste puhul on hetkel fookuses Ukraina. Kui saame selle poole kaetud, siis järgmine suurem suund oleks hakata oma tehnoloogiat tsiviilsektoris turustama. Tsiviilsektoris on esmafookuses kaevandused – lisaks Eesti projektidele sooviksime tulevikus saada ka kaevanduste digitaliseerimise projekte välisriikides. Me ise usume, et see võiks olla heaks täiendavaks kasvuplatvormiks lisaks kaitsesektori suunale. Lisaks on meil plaanis aasta jooksul ka veel üks rahakaasamise voor teha.”

Ja lõpetuseks – kes on järgmine Eesti ükssarvik?

“Meie oleme!”

Intervjuu ilmus sTARTUp Day blogis.

sTARTUp Day saab järgmisel aastal 10-aastaseks ning nüüd on ideaalne aeg haarata varajane pilet super hea hinnaga! Liitu meiega Tartus 28.–30. jaanuaril 2026, et tähistada juubeliaastat inspireerivate esinejate, võrgustike loomise võimaluste ja uute põnevate algatustega. Osta pilet juba täna ja tule tähista koos meiega!