Vandeadvokaat Annika Soom: Eesti maksukeskkond on iduettevõtjatele soodne, kuid seda ei osata ära kasutada

Meil on hea meel teatada, et Tehnopol Startup Inkubaatorisse on lisandunud uus koolitus maksuplaneerimise ja ettevõtte struktureerimise teemal, mida annab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Soom. Annika on Eesti üks tugevamaid maksunõustajaid, kes on oma töös spetsialiseerunud rahvusvahelise maksuõigusega seotud probleemide lahendamisele. Annika nõustab ettevõtteid peamiselt erinevate restruktureerimiste, maksuauditite ja piiriüleste tehingute maksustamisel. Uurisime lähemalt, milliseid tähelepanekuid on Annikal osaluste, investeeringute kaasamiste ja exitite osas ning kuidas tema meie regiooni maksukeskkonda näeb.

Milline on Eesti maksukeskkond iduettevõtjate jaoks?

Eesti maksukeskkond on iduettevõtjate jaoks üsna soodne, kuid paraku ei osata seda alati maksimaalselt enda kasuks rakendada. Ettevõtjad teavad, et Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi loogika on erinev, kuid sageli sellega maksuteadmised ka lõppevad.

Paljude ettevõtjate jaoks tundub, et maksud on asi, millega tegeleb raamatupidaja ja seega ise väga süveneda ei ole vaja. Või on see selline teema, millega jõuab tegeleda kunagi tulevikus. Tegelikult peaks aga ettevõtte juht juba ühingu esimeses arengufaasis mõtlema ka selle peale, kas ja kuidas maksud tema plaane võivad mõjutada. See, milliseks iduettevõte kujundab tegevuse alguses oma struktuuri, mõjutab otseselt mitte ainult ettevõtte maksukoormust, vaid määrab ka näiteks, millistel tingimustel ja kui kasumlikult on omanikel võimalus teha ühingust ühel päeval exit.

Kuigi Eestis on ettevõtte asutamine väga lihtne ja kiire, siis tasuks tegelikult igal asutajal enne veidi mõelda, milline oleks tema jaoks kõige mõistlikum struktuur. Kui mõnes struktuuris on võimalik muudatusi teha ka tulevikus, siis teiste puhul on kordades kasulikum saada struktuur paika kohe alguses.

Kas Euroopas on maksuparadiise iduettevõtete jaoks? Millistesse riikidesse enim meie iduettevõtted ennast kirjutavad, kuhu laienevad?

Esmalt sõltub vastus sellest, kuidas defineerida maksuparadiis. Loomulikult on riike, kus on ettevõtetele soodsaid lahendusi – kasuliku sõnastusega maksulepingud, madal efektiivne tulumaksumäär, soodne maksurežiim seoses teadus- ja arendustegevusega jne. Ennekõike sõltub aga kõik sellest, mis on iduettevõtte jaoks suurim maksukulu – kui iduettevõtte peamine tulu tuleb näiteks intellektuaalsest omandist, siis on sellise iduettevõtte jaoks kindlasti soodsam tegutseda riigis, kus on kasutusel nn patent-box režiim ja teadustegevusest saadud tulu maksustatakse madala maksumääraga. Kui aga äritegevus on väga tööjõumahukas, siis tõenäoliselt langeb valik riigi kasuks, kus tööjõukulu on madal. Seega ühte konkreetset riiki, kuhu kõik iduettevõtted just maksude pärast tormaks, täna Euroopast ei leia.

Kuna maksud ei ole ainus tegur, mille järgi oma tegutsemiskohta valida, tuleks alati vaadata tervikut. Madal maksumäär ja hea maksulepingute võrgustik võivad küll motiveerida ettevõtet just sinna riiki asutama, aga kui seal puudub vajalik tööjõud või ettevõtte administreerimine on ülemäära keeruline, siis saavad määravaks just need tegurid. Arvestades rahvusvahelises maksuõiguses toimuvaid arenguid, üha paremat maksualast infovahetust erinevate riikide vahel, siis ainuüksi madalast maksumäärast täna enam ei piisa, et ettevõtteid konkreetsesse riiki meelitada. Äritegevus vajab reaalset sisu ja nn postikastiettevõtete aeg on möödas.

Millised on peamised vead, mida iduettevõtjad kipuvad maksude vallas tegema?

Nii iduettevõtjad kui ka tegelikult juba pika ajalooga ettevõtjad kipuvad ühingu struktuuri ja maksude omavahelistele seostele liiga vähe tähelepanu pöörama. See võib kaasa tuua väga kulukaid probleeme, aga sageli jäetakse teadmatusest kasutamata ka seaduslikud võimalused oma maksukoormust vähendada või maksustamist edasi lükata.

Kuna iduettevõtjate maailmas toimuvad muutused väga kiiresti – täna paigas olev struktuur võib kahe kuu pärast vajada juba ümbertegemist, mõeldakse sageli nende muudatustega kaasnevatele maksutagajärgedele veidi liiga hilja.

Nüüd on Startup Inkubaatori programmis ka teie koolitused maksustamise ja iduettevõtete struktureerimise kohta. Millised on teie ootused iduettevõtete koolitamisele?

Eesmärgiks on iduettevõtete tähelepanu juhtida sellele, et lisaks kõigele muule, tuleks neil mõelda ka maksudele. Nagu ka koolitusel rõhutan, siis eesmärk ei ole teha kellestki maksuspetsialisti – oluline on ettevõtte juhi jaoks nii-öelda suure pildi loomine. Et järgmise investori kaasamisel, optsioonilepingu sõlmisel või struktuuri ümberkorraldamisel töötaks maksuregulatsioon iduettevõtte ja asutaja/omaniku kasuks, mitte kahjuks. Maksustamise puhul peab paika lähenemine, et kordades soodsam on kontrollida ja küsida nõu planeerimise faasis kui hiljem maksuametiga vaieldes.

Paljud iduettevõtted kasutavad algusaegadel osalusoptsioone töötajate tasustamiseks. Millised kohustused kaasnevad sellega iduettevõttele töötajate vaatest?

Eesti regulatsiooni arvestades tuleb iduettevõttel kindlasti enne optsioonide andmist läbi mõelda, kuidas ja millistel tingimustel optsioonilepingud formuleeritakse. Optsioone puudutav maksuregulatsioon sätestab maksusoodustuse saamiseks konkreetsed eeldused. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei ole ka osa andmine enam maksuvaba ning selline motivatsioonipakett muutub iduettevõtte jaoks kiiresti väga kulukaks.

Optsioonilepingu sõlmimise ja reaalselt osaluse andmise vahele peab jääma vähemalt kolm aastat. See on üsna pikk periood, mille jooksul võib iduettevõttes nii mõndagi muutuda. Need muutused aga ei pruugi mõjutada automaatselt sõlmitud optsioonilepinguid. Seetõttu on väga oluline, et iduettevõtte optsiooniprogramm oleks läbimõeldud ja kõigile osapooltele üheselt arusaadav.

Praktikas kipub kõige enam probleeme tekkima siis, kui toimib exit või on aeg optsioon realiseerida. Iduettevõtte poolt on oluline jälgida, et optsiooni ei realiseeritaks liiga vara või kokkulepitust suuremas ulatuses. Kuna enne optsioonide realiseerimist toimuv exit võimaldab osalist maksusoodustust, siis on oluline kindlaks määrata ka, mis juhtub ülejäänud optsiooniga – kelle kanda jääb maksukulu.

Millega peaks iduettevõte arvestama, kui kaasab investeeringut? Kuidas muudavad ettevõtte jaoks olukorda välisinvestorid?

Maksustamise poole pealt tuleks läbi mõelda, kuidas investeeringu kaasamine toimub. Alternatiive on mitmeid – näiteks kapitali suurendamine, laen – ja neil kõigil on ka omad maksutagajärjed.

Struktuur, mis võib olla hea lahendus näiteks ühingu ja selle füüsilisest isikust osaniku jaoks, ei pruugi olla kasulik aga juriidilisest isikust osanikule. Ka esmapilgul väike ja ebaoluline detail võib kaasa suure kulu või hoopis olulise maksuvõidu.

Kui rääkida välisinvestorite kaasamisest, siis see lisab ettevõtte jaoks kindlasti rahvusvahelise mõõtme. Ehk lisaks Eesti maksuõigusele tuleb otsuste tegemisel edaspidi arvestada ka seda, kuidas üks või teine liigutus suhestub välisinvestoriga ja mõjutab omakorda tema maksustamist.

Vahel võib investor survestada, et iduettevõtte koliks tema õigusruumi. Millega tuleks arvestada, kui iduettevõte soostub seda tegema?

Sellises olukorras tuleks väga täpselt läbi mõelda, mis funktsioonid ja varad liiguvad teise õigusruumi ja mis jääb Eestisse. Sageli tähendab selline kolimine, et Eestist liiguvad ära vaid väga kindlad funktsioonid, aga mingil kujul jääb alles ka Eesti üksus.

Varade ja funktsioonide, aga ka riskide ümberjaotamine tähendab omakorda seda, et osapooltel tuleb omavahelised tehingud korrektselt hinnastada. Tihti arvatakse, et kuna tegemist on samade isikute kontrolli all olevate ühingutega, siis on sellised liigutused justkui „ühest taskust teise tõstmine“ ja maksud ei puutu üldse asjasse. See arusaam on aga väga ekslik. Maksustamise poole pealt on ühed kõige riskantsemad tehingud just need, mis toimuvad seotud isikute vahel, sest nende tehingutega on kõige lihtsam manipuleerida – liigutatakse kasumit sinna, kus maksumäär on madal ja tekitatakse kahjum kõrge maksumääraga riiki. Sellised tehingud jõuavad täna kiirelt ka maksuameti huviorbiiti.

Arvestades, et jurisdiktsiooni vahetamise korral käib jutt tavaliselt ka suure väärtusega varade liigutamisest, on õige hinnastamine väga oluline. Ebaõige hinnastamine – näiteks kõige tasuta üleandmine – võib osutuda lõppkokkuvõttes ettevõtte jaoks väga kalliks lükkeks.  Lisaks on oluline läbi mõelda, kuidas Eestist lahkumine struktureeritakse – kas toimub näiteks varade müük, piiriülene ühinemine või hoopis mingi kombinatsioon erinevatest võimalustest. Nagu ikka, on igal sellisel liigutusel oma maksutagajärjed nii kolivale iduettevõttele kui ka selle osanikele. Ja mis toimib ühingu jaoks ei pruugi olla parim lahendus omanike jaoks. Kuivõrd kõigile sobivat lahendust ei pruugi eksisteerida või selle saavutamine ei ole mõistlike kuludega realistlik, on oluline leida tasakaal. Seda nii erinevate osapoolte huvide vahel kui ka tegelikult erinevate õigusvaldkondade vahel. Maksuõigus ei eksisteeri eraldiseisvalt, vaid alati koos mõne muu õigusvaldkonnaga.

Mida tuleks silmas pidada exitite puhul? Millised on levinumad vead või ohukohad?

Exiti puhul on väga oluline see, kes on müüjaks. Maksutagajärjed on kardinaalselt erinevad olenevalt sellest, kas müüjaks on füüsiline isik, juriidiline isik või hoopis välismaised isikud. Seega tuleb juba enne exitit läbi mõelda, milline struktuur on müüja poolt vaadatuna kõige mõistlikum. Palju sõltub seejuures sellest, mida müüja soovib saadava rahaga teha – kui eesmärgiks on investeerimine, siis tõenäoliselt on kõige kasulikum osalus müüa juriidilise isikuna. Kui aga saadavat tulu soovitakse kasutada eraisiku tasandil, siis langeb valik tõenäoliselt füüsilisest isikust müüja kasuks.

Keerulisemaks läheb pilt aga siis, kui toimub vaid osaline exit. Sellisel juhul sõltub palju ka sellest, millised on edasised plaanid allesjääva osaga.

Milline erinevus on maksuküsimuste puhul, kui ettevõtte asutaja on ettevõttes eraisikuna või ettevõttena? Kas seda on võimalik ajas muuta?

Vahe on väga suur. Kuna eraisikute ja ettevõtete maksustamine on erinev, siis on erinevad ka maksuküsimused, millega eraisikust iduettevõtte omanik ja juriidilisest isikust iduettevõtte omanik kokku puutuvad. Üks lihtne näide – kui Eesti juriidiliste isikute puhul on võimalik tulumaksukohustuse edasilükkamine kuni väljamakse tegemiseni, siis füüsiliste isikute puhul see tavaliselt võimalik ei ole. Küll aga on füüsiliste isikute maksustamisperiood kalendriaasta ning tulumaksu tasumise kohustus tekib alles maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobril. Ehk olukorras, kus füüsiline isik müüb oma iduettevõtte jaanuaris 2022, maksab ta saadud tulult tulumaksu alles 1. oktoobriks 2023. See on pea aasta tulu saamise ja reaalse maksu tasumise vahel. Sama näite puhul tekiks juriidilisest isikust iduettevõtjal maksukohustus aga juba veebruaris 2022, eeldusel, et iduettevõtte müügist saadud tulu maksti koheselt dividendidena välja.

See on vaid üks näide, kus füüsilise isikuna ja juriidilise isikuna iduettevõtte omamine toob kaasa erinevad maksutagajärjed. Neid on aga mitmeid – erinevus tuleb väga selgelt esile just tehingute kontekstis – mis tingimustel saab kaasata uusi investoreid ning millised maksutagajärjed toob kaasaosaluse müük.   Kui iduettevõte on asutatud füüsilise isikuna, siis on hiljem võimalik seda muuta ning näiteks läbi mitterahalise sissemakse tekitada asemele juriidiline isik. Vastupidine – juriidilisest isikust asutajast eraisikuks – on samuti võimalik, kuid üldjuhul kordades kulukam liigutus.