Tehnopoli kolm edukat aastat Ida-Virumaal: välisturge vallutavad idufirmad ja peagi kerkiv filmilinnak

Sel aastal tähistab teadus- ja ärilinnak Tehnopol 20. sünnipäeva. Selle aja jooksul on edendatud tehnoloogiaettevõtlust Eestis ja aidatud kaasa tehnoloogiaettevõtete tähelennule ka maailmas. Tehnopoli üheks strateegiliseks ambitsiooniks on toetada ettevõtteid üle Eesti. Seetõttu otsustatigi Tehnopol Startup Inkubaatori eestvedamisel kolme aasta eest laieneda Ida-Virumaale ja alustada esimese venekeelse programmi pakkumist Eestis. Lühikese aja jooksul on Ida-Virumaa programm end tõestanud ja tänaseks on ette näidata häid tulemusi.

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tegevjuht Indrek Orav, Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai ja inkubaatori venekeelse programmi koordinaator Olga Kurdovskaja räägivad, miks Tehnopol Ida-Virumaale laienes ja milliseid boonuseid tõi Narvas tegutsev programm.

„Võttes arvesse paari aasta tagust majandusolukorda, oli laienemine meie jaoks igati loogiline samm. Ettevõtlusmaastik oli muutuste keerises, aga see ei tähendanud, et võimalusi oleks varasemast vähem. Võimalused lihtsalt peitusid teistsugustes ärimudelites, valdkondades ja sihtrühmades. Inimestel oli rohkem huvi ja ka aega, et tegeleda idufirmade loomisega ning oma ideed teoks teha. Startup Inkubaatori eestvedamisel lõime programmi, mis seda toetas,“ ütles Tehnopoli juht Indrek Orav.

Narva laienemine on andnud võimaluse ka investorkogukonnal pääseda ligi Tehnopoli poolt eelnevalt valideeritud piirkonna iduettevõttetele ning toonud Ida-Virumaale seeläbi täiendavaid investeeringuid, mida piirkonna ettevõtetesse muidu ei tehtaks.

„Nutikate ideedega ettevõtlikud inimesed ei ela ainult Tallinnas ja Tartus, mistõttu tekkiski idee laieneda Ida-Virumaa suunal,” sõnas Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai. Idee leidis toetust ka riigi tasandil – 2021. aastal sai Narva kasvuprogramm toetust Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ettevõtluse toetusvoorust ning nii sai visioonist tegelikkus. Kokku said erinevad Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad projektid riigilt tuge ligi 736 000 euro eest. Eraldatud raha kasutati selleks, et veelgi enam elavdada, arendada ja laiendada Ida-Virumaa ettevõtluse arenguprogrammi.

Tänu riigi toetusele on olnud võimalik Ida-Virumaal senisest laiapõhjalisemalt pakkuda iduettevõtetele võimalust võtta osa hoogsast kasvuprogrammist. „Oluline on mõista, et Tehnopoli eesmärk Ida-Virumaa inkubatsiooni käivitamisel ei ole lühiajaline projekt. Meie eesmärk on pakkuda maailma muutvate ideedega Ida-Virumaa ettevõtetele pikaajalist ja laiapõhjalist tuge. Oleme saanud inspiratsiooni ja usume piirkonna ettevõtlike inimeste ideedesse,” lisas Kadri Tammai.

Ida-Virumaa on väga oluline piirkond nii Tehnopoli kui ka Eesti majanduse jaoks tervikuna. Narvas tegutsev Tehnopol Startup Inkubaator on end juba tõestanud ning peagi plaanitakse koostöös partneritega avada Jõhvis uue multimeedia ja filminduse valdkonnale fokusseeritud inkubaatori.

„Lisaks idufirmade toetamisele ja nende turule aitamisele oleme panustanud ka nutikate lahenduste jõudmisse linnaruumi – seda koostööd oleme juba mitu aastat teinud Kohtla-Järve linnaga. Sel kevadel avatud Bercmani nutikad ülekäigurajad on head näited, kuidas innovatsiooni toel elukeskkonna kvaliteeti ja turvalisust tõsta. Tulevikus loodame, et selle algatusega tulevad kaasa ka teised linnad, kes soovivad oma linnaruumi rohkem tarku lahendusi,“ rääkis Indrek Orav.

„Ettevõtjad ei tea, mida tahta ja kohalikud omavalitsused ei käi kaasaegsete ning nutikate lahenduste rütmis”

Olga Kurdovskaja, kes juhendab nii idufirmade inkubaatori tegevust Narvas kui ka targa linna innovatsioonikonkurssi Kohtla-Järvel, ütleb, et Ida-Virumaal on rasked ajad. „Õiglase ülemineku üks eesmärke on majanduse mitmekesistamine ja peame jälgima, et ei tekiks olukorda, kus tehase sulgemine tähendab piirkonna majanduse lõppu,” ütles Kurdovskaja.

Ja just seda saab ja suudab Tehnopol väga hästi teha: toetada „tarku lahendusi“ ja innovaatilisi tooteid, samuti aidata alustavatel tehnoloogiaettevõtetel ehitada üles ärimudeleid nii, et investorid on valmis oma raha investeerima ning ettevõtted omakorda suudaks luua kõrgepalgalisi töökohti ja müüa oma tooteid üle maailma.

Näiteks Tehnopoli Startup inkubaatori venekeelse inkubatsiooniprogrammi üks esimesi lõpetajaid CAV Solution (alumisel pildil) suutis mitte ainult siseneda USA turule, vaid sulgeda ka stardikapitali eelse rahastusvooru, olles saanud investoritelt 390 000 eurot. Meeskonna välja töötatud tehnoloogia on nii inimese näo kui ka tema isikut kinnitava dokumendi lugemisel põhinev vanuse kontrollimise süsteem, mida saab kasutada paljudes valdkondades, kus on vaja kontrollida kliendi vanust või isikut.

„Kahjuks muutub mentaliteet ja suhtumine innovatsiooni Ida-Virumaal väga aeglaselt. Meie inimesed on harjunud tehases tööl käima ja elu kulgeb jätkuvalt samas rütmis nagu aastaid tagasi. Kuid samal ajal muutub maailm kiiresti ja üha sagemini võib meie riigi kirdeosas kohata neid, kes on täis püüdlust ja soovi leida nutikaid lahendusi, mis päästaks inimesed igapäevarutiinist. Need samad tehased võivad muutuda innovaatilisemaks, hea näide on Aquaphor, mis plaanib 2025. aastaks ehitada suure, täielikult robotiseeritud tehase veepuhastussüsteemide tootmiseks,“ tõi Kurdovskaja näiteks.

Tema sõnul on probleem ka selles, et ettevõtjad ei tea sageli isegi, mida tahta, eriti kui tegemist on rohepöörega. Infot on palju, aga palju on ka vastuolusid. Mida mõeldakse säästva arengu all ja miks peaksid ettevõtted, eriti suured, sellele tähelepanu pöörama? Mis on ettevõtte roheline audit ja kuidas see võib olla kasulik? Millised tehnoloogiad on jätkusuutlikud ja millised mitte? Kas teie ettevõte on rohepööreks valmis ja kui palju see üleminek maksab? Siin võib appi tulla rohetehnoloogia klastri mentortoetus, samuti erinevad koolitusprogrammid ja Tehnopoli tasuta seminarid.

Mis puudutab kohalike omavalitsuste tööd, siis Olga Kurdovskaja sõnul on siingi muudatusi vaja. „Ärimudelite uuendamine, nutikate lahenduste osakaalu kiire kasv, vajadus tõhusalt rakendada õiglast üleminekut, hallata oma fondide pakutavat rahalist toetust – see kõik nõuab mitte ainult ettevõtte, aga ka kohalike omavalitsuste aktiivsust ja kaasamist nendesse protsessidesse. Kahjuks ei too poliitilised segadused Ida-Virumaale kasu,” tõdes Kurdovskaja.

Hiljuti kolmandat sünnipäeva tähistanud inkubatsiooniprogrammi tulemustega on Kurdovskaja rahul. „Kolme aasta jooksul on inkubaatorist läbi käinud 17 inkubatsiooni meeskonda, nende hulgas on neid, kes suutsid selle ajaga saavutada edu – siseneda suurele välisturule või paista silma kohalikul turul,” loetles Olga Kurdovskaja. „Me oleme pidanud päris palju läbi elama, aga seda väärtuslikumad on meie kogemused ja saavutused. Koronakriis, Ukraina sõda, mille tõttu ei saanud meie programmis osaleda Venemaa ja Ukraina meeskonnad.“

Ta tunnistab, et pidi programmid ümber tegema ja väliste muutustega kaasas käima. „Kindlasti saame aga uhked olla, et oleme selle aja jooksul pälvinud oma partneritelt hindamatut usalduskrediiti. Ja nüüd on Jõhvis teoks saamas suursugune projekt – järgmisel aastal on tulemas Eesti suurima filmitootmiskeskuse ja start-up inkubaatori ehitus, kus üheksa partneriks on ka Tehnopol,“ rääkis Kurdovskaja.

Ta on tänulik Tehnopoli praegusele heale partnerile Startup Estoniale. „Startup Estonia aitas kaasa Tehnopoli laienemisele Ida-Virumaale ja toetab meie tegevust tänaseni,“ ütles ta.

Kolm Narvas veedetud aastat on kohalikele tutvustanud sõnu „start-up“ ja „innovatsioon“ ning nende sõnade taga peituvaid kontseptsioone; on läbi viidud mitmeid koolitusi ja seminare ettevõtluse teemal ning edaspidi toetatakse kohalikke ettevõtjaid rohetehnoloogiate ja nutikate lahenduste rakendamisel.