Olga Kurdovskaja: tehnoloogia ja loovuse suhe muutub lähitulevikus tihedamaks

Eesti on (lõpuks) jõudnud välismaiste filmitootjate silmapiirile – siin on filmitud nii Hollywoodi kassahitte kui ka rahvusvaheliste näitlejatega seriaale, rääkimata reklaamklippidest. See on tunnustus pingelisele ja järjepidevale tööle mida filmivaldkonna produtsendid ja režissöörid juba aastaid on teinud. Lõpuks ometi oleme filmitööstuses kanda kinnitamas põneva võttepaigana, aga mis oleks, kui meil oleks välismaistele filmitootjatele pakkuda ka tõeliselt innovaatilisi lahendusi, mis kiirendaks tootmisprotsessi ilma, et tulemuse kunstiline väärtus kannataks, mõtiskleb Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja.

Eesti filmitööstuse innovatsioonivõimekus on rahvusvahelises kontekstis tähelepanuväärne – leidub ettevõtjaid, idufirmasid ja silmapaistvaid eksperte, kes on end edukalt tõestanud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel areenil. Eesti ettevõtted teevad koostööd suurte filmifestivalidega üle maailma, pakkudes tehnoloogilisi lahendusi publiku kaasamiseks ja andmete analüüsiks, mis näitab meie iduettevõtjate suutlikkust luua konkurentsivõimelisi lahendusi globaalsel tasandil.

Meie filmisektori eksperdid on oodatud esinema rahvusvahelistele konverentsidele ning neid kaasatakse filmifestivalide žüriidesse. Digital Sputnik, mis tänaseks on küll raskustes, lõi LED-valgustehnoloogia, mis muutis Hollywoodi filmitööstuse valgusstandardeid. Neid lahendusi on kasutatud suurtes kassahittides nagu “Rogue One: Tähesõdade lugu”, “Düün”, “Batman” jne. See on väga kõva sõna.

Väikse riigina on meie suurimateks tugevusteks paindlikkus ja kiire reageerimine uutele trendidele. Ent kahtlemata on meil ka üksjagu väljakutseid – alustades näiteks piiratud rahastusest ja lõpetades spetsialiseerunud talentide nappusega, mis võivad pärssida meie arenguvõimalusi võrreldes suuremate filmiturgudega.

Aga sellegipoolest ei tasu unustada, et Eesti on digiriik ja tehnoloogiliselt oleme me siin ju väga nutikad. Ning suhe tehnoloogia ja loovuse vahel muutub lähitulevikus senisest tihedamaks. Usun, et tehnoloogia võib oluliselt muuta filmikunsti olemust, eriti läbi virtuaal- ja liitreaalsuse ning tehisaru kasutuselevõtu. Need tehnoloogiad võimaldavad meil luua interaktiivsemaid ja kaasahaaravamaid lugusid, pakkudes publikule seninägematuid kogemusi.

Mainisin tehisaru ja olgem ausad, nagu teisteski valdkondades, ei saa me filmitööstuses sellest kuidagi mööda vaadata. AI ja automatiseeritud lahendused aitavad optimeerida tootmisprotsesse ja vabastavad loomeinimesi rutiinsetest ülesannetest. AI-põhised tööriistad aitavad analüüsida stsenaariume, optimeerida montaažiprotsessi, võimaldades loovmeeskonnal keskenduda kunstilistele valikutele. Samas tuleb meeles pidada, et tehisintellekt ja automatiseerimine peaks toetama loovust, mitte seda asendama. Nende lahenduste tõeline väärtus seisneb selles, et need pakuvad tehnilist tuge, mis täiustab loomingulist protsessi.

Eesti ettevõtjad on juba tõestanud oma võimekust pakkuda maailmatasemel lahendusi. Täna arendatakse siin uusi tehnoloogilisi tooteid, mis võimaldavad virtuaalproduktsiooni stseenis objekte liigutada, kaamera nurka, valgustust ja keskkonda muuta. Sellised lahendused annavad meie majandusele lisaväärtust ja võimaldavad meil pakkuda konkurentsivõimelisi lahendusi ka globaalsetele turgudele.

Aga meil on neid lahendusi ja algatusi veel vaja. Parimad ideed on just need, mis lahendavad valdkonnast endast alguse saanud väljakutseteid. Nendes tiimides, kus on kokku saanud audiovisuaalse valdkonna eksperdid ja tehnoloogia loojad, on väga suur potentsiaal. Kui aga tiim on ühele või teisele poole kaldu, siis saab seda aja jooksul täiendada, arendada.

Uuenduslikele lahendustele orienteeritud filmitootjad võiks uurida senisest enam AI ja andmeanalüüsi tööriistu, mis aitavad muuta tootmisprotsesse tõhusamaks ning rikastavad loovuse väljendamist. Tuleks vaadata ka postproduktsiooni suunda, kus tehisarul põhinevad lahendused ja masinõpe võivad pakkuda automatiseeritud viise montaaži ning visuaalefektide loomiseks, säästes aega ja ressursse, samal ajal võimaldades loovtöötajatel keskenduda keerulisematele kunstilistele valikutele.

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendis saavad tuge just need alustavad ettevõtted, kelle eesmärgiks on filmitööstusesse midagi uut ja revolutsioonilist tuua. Võimalusi selleks on ning valdkonna mentorite toel arendavad idufirmad oma lahendusi selliseks, et need saaks ühel hetkel mõjutada ka rahvusvahelist turgu.

Meil on Eestis olemas tugev tehnoloogiline vundament, patt oleks see võimalus kasutamata jätta. Ma olen veendunud, et meie ettevõtjatel on potentsiaali ja pealehakkamist, et luua uuenduslikke ja seninägemata lahendusi, mis arendavad nii kohalikku kui ka rahvusvahelist filmi- ja multimeediatööstust.