Inkubaatori mentor Pirko Konsa: Eesti võiks ennast märkida kui autonoomsete tehnoloogiate testimiskeskkond maailmas

Tehnopol tegi intervjuu isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juhi Pirko Konsaga, kes rääkis isejuhtivatest bussidest ja nende sulandumisest liikluskultuuris. Intervjuust saame teada, kas tänu isejuhtivatele bussidele oleks liikluses vähem ummikuid, mille tarbeks oleks isebusse kõige optimaalsem kasutada ning kuidas saab Eesti selle valdkonna arengule kaasa aidata. 

Mida Kadriorus liikuv isejuhtiv buss täna teha oskab?

Kadriorus sõitev isebuss Navya oskab iseseisvalt talle ettemääratud rajal sõita praktiliselt kogu selle raja ulatuses. Täna veel vajab ta operaatorit, kelle ülesandeks on uste avamine ja inimeste abistamine.

Mille poolest see erineb TalTechi isebussist?

Suur erinevus on see, et Kadrioru isebuss on läbinud erinevates riikides mitmed liiklusohutuse testid, et olla tänavakõlbulik. TalTechis arendatav buss veel ei ole seda teinud. Kuna ma tean, mida nii TalTechi kui ka Kadrioru isebussid suudavad, siis ma arvan, et eestlastel ei ole mitte midagi häbeneda. Iseauto on väga paljulubav platvorm.

Kui kõik autod oleksid isejuhtivad, kas siis oleks ka ummikuid?

Sõltub, kas meil oleksid privaatsed isejuhtivad autod või kasutaksime jagatavaid sõiduvahendeid. Kui nad oleksid privaatsed, siis tõenäoliselt ummikuid oleks veel rohkem, sest ilmselt me saadaks neid autosid iseseisvalt veelgi rohkem sõitma. Aga kui on sellised platvormid nagu me katsetame praegu Kadriorus, siis ma usun, et autosid tänaval jääb kõvasti vähemaks.

Kas liiklusvoog muutub sujuvamaks tänu isejuhtivatele autodele?

Kindlasti muutub. Ükski isejuhtiv sõiduk ei ole õpetatud liikluseeskirju rikkuma, vaid nad jälgivad neid väga kiivalt. Inimesed on selles osas palju loovamad, et nad saavad alati valida, kas nad jälgivad mingeid reegleid või mitte. Kuna tõenäoliselt oleks liiklusõnnetusi vähem, siis oleks ka vähem ummikuid. Liiklus oleks rahulikum ning agressiivsust sellevõrra vähem.

Mis on kõige optimaalsem isebussi kasutusvaldkond?

Täna kõige parem põhjus isebussi kasutamiseks on ühistranspordi veelgi mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Miks me täna kõik isiklikke sõiduautosid kasutame ongi see, et ühistransport ei jõua meile ukseni ning peatusesse on liiga pikk maa ja on ajakulukas. Kombineerides väikeste isejuhtivate bussidega suudame teha ühistranspordi palju mugavamaks. Ma usun, et näiteks äärelinnades, kus liikluskiirused on madalamad, võiksid sellised bussid hakata inimesi vedama. Kindlasti tasub mõelda ka laiemalt. Buss ei pea olema ainult buss. See buss võib olla ka koosolekuruum, arsti vastuvõtu kabinet jne.

Mis on olnud peamised seadusandlikud kitsaskohad isejuhtiva bussi tänavale toomisel?

Siiani on kogu autode maailm hästi juhikeskne ja nüüd järsku seda juhti ei ole. Siin on mitu küsimust. Ühtepidi on meil palju regulatsioone, mis eeldavad, et autos on juht ja kõik seadused on kirjutatud üsna detailselt, mida see juht peab oskama jne. Teisalt on praktilist kogemust veel suhteliselt vähe, et kuidas isebuss tänaval hakkama saab ja kuidas üldse hinnata tehnoloogiat, sest probleem ei ole isegi mitte see, kas isejuhtiv auto saab teise isejuhtiva autoga liikluses hakkama – ilmselt saavad. Aga kuna inimesed on ettearvamatud, siis me lihtsalt ei suuda bussidele selgeks õpetada kõiki võimalikke olukordi, mis liikluses inimese poolt võivad tekkida. Praegu tuleks riigil olla paindlik testimise lubamiseks. Läbi tuleks mõelda riskid, aga mitte otsida põhjust testimise mittelubamiseks. Seadust on alati lihtsam teha siis, kui on juba olemas mingid kogemused ning seetõttu tasub luua paindlik õhkkond kogemuste kogumiseks ja seejärel saab ka seadused õigesti kohandada.

Kuidas erineb isejuhtiva bussi hooldus tavapärase minibussi hooldusest?

Valdav enamus isejuhtivaid busse on elektrilised ja üks väga suur erinevus on see, et elektrisõidukil on liikuvaid osasid oluliselt vähem. Enne sõidu alustamist tuleb olla kindel, et kõik sensorid on töökorras. Isegi kui operaatorit ei ole bussis, siis on ta kuskil eemal jälgimas busside tervist. See tähendab seda, et buss saadab oma tervise kohta pidevalt kuskile infot. Palju lihtsam on teha ennetavat hooldust, et saada aru, kas kuskilt hakkab midagi katki minema. Bussi hooldus ei ole enam niivõrd palju bussijuhi õlgadel, vaid infosüsteem õpib ja saab aru, kuna ja mida peab hooldama. See tuleb kindlasti ka säästlikum ja odavam.

Kuidas Tehnopol saab isejuhtiva bussi arengule kaasa aidata?

Tehnopolil on unikaalne võimalus koos TalTechiga olla üks partneritest. Eesti võiks väga selgelt ennast märkida kui autonoomsete tehnoloogiate testimiskeskkond maailmas. Meil on Eestis väga palju ettevõtteid, kellel on õiged kogemused ja ka Eesti seadusandlus ja Eesti riik on selles osas hästi paindlik. Me võiksime olla maailmakaardil see koht, kus uusi lahendusi praktikas testitakse ning olla avatud koht uute teenuste ja toodete arendamisel. Starship, Bolt, Cleveron, Cybernetica, Maanteeamet –  kõik need on siinsamas olemas ja see on väga suur potentsiaal, mida võiks ära kasutada.

29. oktoobril toimub Kultuurikatlas piirkonna suurim rohetehnoloogia konverentsi GreenEST Summit, mille teemaks sellel aastal on logistika ja mobiilsus. Konverents toob kokku eksperdid, rohetehnoloogia ettevõtted ja investorid nii avalikust kui ka erasektorist tervest Euroopast. Konverentsi avab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning üheks peaesinejaks on inspireeriv ja humoorikas Paul Tasner, kes on ka TED kõnelejaks. Kasutades sooduskoodi “greenestuudis” saad pileti 10% soodsamalt.

Intervjuust Pirko Konsaga valmis ka video, mida saad vaadata siit.