Idufirmade rahastusmaastik: väljakutsed ja võimalused ebakindlal ajal

Viimased kaks aastat on idufirmad seisnud silmitsi geopoliitiliste, majanduslike ja turu ebakindlustest tulenevate väljakutsetega. 28. novembril korraldasid Tehnopoli Startup Inkubaator ja Eesti Äriinglite Võrgustik (EstBAN) idufirmade demopäeva raames paneeldiskussiooni, kus arutleti, kuidas investorid ja fondijuhid sellises keskkonnas kohanevad ning tulevikku vaatavad. 

Diskussioonis osalesid Kaari Kink (Superangel), Tera Ventures’i asutajapartner Andrus Oks ja EstBANi äriingel Mait Sooaru. Arutelu modereeris Tehnopoli mentor Tarmo Virki. 

Investorid väljendasid ettevaatlikkust turu aeglustumise lõpu prognoosimisel. „Idufirmadel on raske fondidest raha kaasata, sest ka fondidel on keeruline oma investoritelt vahendeid saada. Keegi ei tea, kui kaua see kestab,“ ütles Andrus Oks. 

Vaatamata raskustele on optimismi tekitanud varase faasi investeeringud, sariettevõtjad ja kaitsetööstusega seotud idufirmad. Lisaks on esile kerkinud kõrge hinnanguga, kuid veel tõestamata tehisintellekti idufirmad, mis näitavad, et investorid on endiselt huvitatud nišivõimalustest. Kaari Kink rõhutas, et tugevate tulemustega ja meeskondadega idufirmad suudavad endiselt investeeringuid meelitada. 

Langusperiood on investorite jaoks võimalus investeerida kvaliteetsetesse idufirmadesse soodsamate hindadega. „See on investoritele parim aeg: väärtused on langenud ja häid investeerimisvõimalusi on rohkem,“ märkis Mait Sooaru. 

Kuigi taastumine võib aega võtta, on ökosüsteemi põhialused endiselt tugevad. Asutajad, kes näitavad üles kohanemisvõimet, täideviimisoskust ja vastupidavust, suudavad endiselt rahastust kaasata. 

Kaitsetööstuse idufirmade potentsiaal Eestis 

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on kasvanud huvi kaitsetööstuse idufirmade vastu. Samas tõi Kaari Kink välja, et paljud Eesti fondid ei saa investeerida surmavatesse tehnoloogiatesse. Seetõttu on esile tõusnud fondid, mis keskenduvad vaatlus-, luure- ja mittesurmavatele lahendustele, luues võimalusi skaleeritavate kaitsetehnoloogiate jaoks. 

Andrus Oks tõi paralleele Iisraeliga ja rõhutas küberjulgeoleku ja kriitilise infrastruktuuri kaitse olulisust Eestis. Idufirmad, mis arendavad kahese kasutusega tehnoloogiaid – lahendusi, millel on nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbelised rakendused – võivad omada laiemat kasvupotentsiaali. Paljulubavad valdkonnad hõlmavad vaatlustehnoloogiaid ja turvaplatvorme, mis võivad õige turuvajadusega sobituda ja kujuneda tulevasteks ükssarvikuteks. 

Samas on skaleerimine suur väljakutse ja valitsuse koostöö on võtmetähtsusega. Rahvusvahelised investorid näevad valitsuse kaasatust sageli kui usaldusväärsuse ja turu valideerimise märki. „Valitsustele müümine nõuab erialaseid oskusi, mida tuleb omandada, et saavutada ükssarviku potentsiaal,“ ütles Kink. 

Kaitsetehnoloogia ökosüsteemi arendamine 

Kaitsetööstuse idufirmade toetamiseks on oluline tugev kogukond ja valitsuse tugi. Kohaliku tasandil kohtumised ja algatused aitavad idufirmadel luua sidemeid investorite, valitsusasutuste ja teiste huvigruppidega. Programmid, nagu NATO DIANA ja Tehnopoli Startup Inkubaatori NATO DIANA innovatsioonikiirendi, pakuvad globaalset nähtavust ja ressursse. 

Teatav ebakindlus püsib seoses Eesti valitsuse rolliga kohalike tehnoloogiate rakendamisel, mis on oluline samm kaitsevaldkonna idufirmade valideerimiseks. 

Kuigi rahastuse keskkond on valiv, pakuvad varase faasi rahastusvõimalused ja huvi kõrgekvaliteediliste asutajate vastu siiski lootust. Nende väljakutsete lahendamine nõuab nii ettevõtjatelt kui ka investoritelt vastupidavust ja kohanemisvõimet, kuna ökosüsteem jätkab arenemist.