Eesti biotehnoloogia idu arendas välja maailmas täiesti ainulaadse tehnoloogia

Eesti biotehnoloogia idufirma Gelatex spetsialiseerub nanofiibriliste materjalide tootmisele. Ettevõtte sai alguse 2016. aastal, ent ainulaadse tehnoloogia ja tänase tegevusalani jõuti 2020. aastal. Gelatex on Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonna ja Innovatsiooniliidrite Klubi liige, nad on läbinud ka Startup Inkubaatori kasvuprogrammi.

Gelatexi asutajad Märt-Erik Martens ja Mari-Ann Meigo Fonseca tutvusid 2016. aastal Tartu Ülikooli laboris. Märt-Erik töötas nanofiibriliste materjalidega ja töörühm asus uurima, kuidas saaks neid materjale kasutada uudsel moel. Kui töörühmaga tutvus Mari-Ann, kes õppis ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist, siis jõuti üheskoos nahasarnase tekstiilini.

„Üks suurimaid valupunkte, mis meil lahendada tuli, oli see, kuidas toota nanofiibrilisi materjale sellisel skaalal, mis oleks tekstiilitööstusele relevantne,“ rääkis Märt-Erik Martens. Enne Gelatexi tehnoloogiat olid taolised materjalid väga kallid – üks A4 suurune tükk võis maksta kuni 1000 eurot. Gelatexil õnnestus aga välja töötada täiesti unikaalne tehnoloogia, haloketrus, mis võimaldab nanofiibrilisi materjale toota suuremal kogusel kui seni, toodetud materjalid on iseseisvad ehk need pole kattekihina teise materjali peal ja see tehnoloogia võimaldab luua palju poorsemat materjali, mis on ettevõtte tänase äritegevuse jaoks väga tähtis. 2020. aastal andsid nad sisse ka patendiavalduse.

2020. aastal tegi ettevõte pivot’i – nad nimelt avastasid, et ei kasuta nanofiibriliste materjalide täit potentsiaali. Nahasarnane tekstiil jäi minevikku ja Gelatexist sai materjalitehnoloogia ettevõte, mis pakub nanofiibrilisi materjale teistele ettevõtetele nende teenuste ja toodete jaoks.

„Tänase Gelatexi alguseks loemegi tegelikult 2021. aastat, mil kaasasime esimese suurema rahastusringi ja asusime looma tänast meeskonda. Kui tavaliselt tehnoloogia idufirmad arendavad oma tehnoloogiaid ülikoolides ja töörühmades, siis meie tegime seda eelnevad 4-5 aastat oma ettevõtte alt. Investeeringuid me sel perioodil ei kaasanud, meil olid grantrahastused ja erinevad võistlused, kust kaasasime arenduseks vajalikku kapitali,“ meenutas Märt-Erik.

Maailmas ainulaadne tehnoloogia

„Neid ettevõtteid, kes pakuvad nanofiibreid rakkude kasvatamiseks, on maailmas veel,“ lausus Märt-Erik. Ta lisas, et nanofiibrid pole iseenesest midagi uut, nende tootmiseks kasutatakse elektroketruse tehnoloogiat, mis on juba üle saja aasta vana. „Seda tehnoloogiat viljelevaid ettevõtteid on üle maailma päris palju, aga nende väljakutseks on skaleeritavus ja see, et luua rakkude moodustamiseks võimalikult soodne keskkond,“ jätkas ta.

Elektroketruse tehnoloogia puhul on rakud ainult materjali pinnal. Seevastu Gelatexi materjali puhul saavad rakud minna materjali sisse, materjal on piisavalt poorne ja toitained pääsevad liikuma. See aitab moodustada 3D-koe, et rakud poleks ainult materjali pinnal, vaid ka selle sees. „See on unikaalne, mida tavalised nanofiibrid teha ei suuda. See on ka üks meie põhilistest eelistest Gelacell tootesegmendi puhul,“ sõnas Märt-Erik.

Gelatex on tänaseks välja arendanud maailma kõige võimekama nanofiibri tootmistehnoloogia. „Seda on veider mõelda, aga meie väike masin võimaldab tänu unikaalsele tehnoloogiale nanofiibreid toota palju suuremas koguses ja palju odavamalt, kui seda varasemalt tehti. See on täiesti unikaalne terves maailmas ja see avab palju uksi,“ ütles Märt-Erik. Ettevõtte missiooniks ongi välja töötada materjale, mis aitaks rakkudel kasvada ja kudedel formeeruda. See on oluline nii haavaravi, ravimitööstuse ja üldisemalt loodusteaduste valdkonna jaoks.

Kui rääkida rakkude kasvatamisest näiteks ravimiarenduses, siis seal on Gelatexi loodud Gelacell tooted juba väikses mahus kasutusel ning turul leitavad. Märt-Erik Martensi sõnul müüakse seda tootegruppi läbi edasimüüjate. Eestis tootele eriti turgu pole, ülikoolid küll väikses mahus kasutavad, aga enamasti toimub müük välisriikidesse.

Teine väga tugev segment on kultiveeritud liha valdkond, sest tuleviku potentsiaal on vahetada välja loomne liha. „Kui rakud on ette kasvatatud, siis saadakse selline püreetaoline mass ja selleks, et anda massile liha struktuur, on vaja meie materjale,“ tõi ta näiteks.

Toodavad materjali koostööpartneritele

Täna ei näe Gelatexi tulevikuplaan ette seda, et nad ise kommertsialiseeriks mõnda toodet, sest nad lihtsalt ei jõua sellega hetkel tegeleda. „Me otsime koostööpartnereid, kellega koostöös uusi tooteid või teenuseid turule tuua,“ sõnas Märt-Erik. Ta tõi välja paar haavaravi toodet, mis on parajasti parteritega arenduses.

„Tahame võimaldada nanofiibrite tootmist teistele, kel seda vaja on ja kes on palju paremas positsioonis, et neid keerulisi tooteid turule tuua,“ lisas ta. Selle kõige taustal keskenduvad nad ise oma tehnoloogia litsentseerimisele ja materjali arendusele.

Milline on aga Gelatexi roll tehnoloogia arengus tulevikus? „Mulle meeldib tuua seda analoogi, et igasugune suurem läbimurre inimkonna tehnoloogia arengus on tulnud kõigepealt läbi materjali innovatsiooni – me õpime uut materjali tundma, käsitsema, rakendama,“ rääkis Märt-Erik. Tema sõnul võibki järgmine suurem läbimurre tulla sünteetilise bioloogia valdkonnas, kus suudetakse imetaja rakke kasvatada ja kudesid moodustada suuremal skaalal. Ideaalis võiksid just Gelatexi nanofiibrid olla need, mis võimaldavad sel kõigel juhtuda. Aga kindlasti on tulevikus ka selliseid kasutusvõimalusi, mille peale täna veel ei oska tullagi.