Connected Health klastri juht Piret Hirv: Eesti tervisetehnoloogiamaastik ootab pikisilmi ükssarvikut

Tehnopoli juhitud Connected Health klastrisse on koondunud suur osa eesti tervisetehnoloogiaettevõtetest, kes loovad innovatsiooni keerulisse tervisevaldkonda. Teekond uute lahenduste rakendamiseks on selles sektoris tihtilugu aeganõudev, kuid lahenduste toodud kasu parandab tervishoiuteenuste kvaliteeti ning ligipääsu terviseteenustele, muudab elu mugavamaks nii tervishoiutöötaja, patsiendi kui ka terve inimese jaoks. Vestlesime klastri juhi Piret Hirvega tervisetehnoloogia seisust Eestis ning selle tulevikuväljavaadetest.

Kuidas on Connected Health klastri jaoks läinud aasta üldiselt möödunud?

Möödunud aastal aset leidnud kriis mõjus alguses kõigile ehmatavalt. Ometi kogusid Connected Health klastri ettevõtted ennast kiiresti ja oskasid näha turupotentsiaali. Hea näitena võib välja tuua teledermatoskoopia teenust pakkuva ettevõtte Dermtest. Klastri arendustoega loodi võimalus saada oma nahaprobleemile hinnang kaugvastuvõtu teel. Teenuse abil saab löövete, haavandite ja allergiate puhul konsulteerida spetsialistiga ka kodunt lahkumata.

Millised on olnud möödunud aasta põnevamad projektid?

Kindlasti võib välja tuua TriumfHealthi lahenduse, mis keskendub laste vaimsele heaolule. Möödunud aasta oli ka lastele keeruline ning vaimse tervise hoidmisest räägiti palju. Triumfi lahendus pakub lapsele tuge, kasutades selleks tervisemänge nutiseadmetes. Aastaid tagasi alustati vähihaigete laste ravi toetamisega. Peatselt võeti aga töölauale lapse tervis laiemas mõttes. Mõned mängud on suunatud kõikidele lastele ning aitavad hoiduda kahjulikest harjumustest ja teha tervislikke valikuid (Triumf Saga), kuid mängude hulgas on ka näiteks krooniliste seisunditega toime tulemise toetamiseks loodud mäng (Triumf Hero).

Väga huvitav on ka Tartus tegutseva ettevõte Icosagen lugu, kes tegeleb antikehade tootmisega. Hiljuti sai neil valmis SARS-CoV-2 vastane ninasprei BioBlock, mis sisaldab veise antikehi ja on mõeldud viiruse leviku tõkestamise täiendavaks meetmeks.

Rahvusvahelist kõlapinda on saanud GuardTime’i koostöö WHOga riikideülese vaktsineerimispassi arendamisega. Kuid Guardtime teeb ka Eestis põnevaid asju – koos Cognusega arendatakse digitaalset nõusolekuteenust, mis siiani on haiglates toiminud paberil.

Veel tahaks välja tuua ka Migreventioni koostöö Qureteci ja Eesti peavaluseltsiga. Noore ettevõtte ambitsiooniks on luua maailma esimene täielikult digitaalne peavalukliinik, mis võimaldab migreeni ravida kodunt lahkumata.

Tulevikku vaadates on geeniandmed oluline ressurss tervisekäitumise ja ravitulemuse parandamiseks. Kuidas sulle tundub, millises seisus oleme geeniandmete kasutuselevõtmise teel?

Geeniandmete kasutuselevõtmise suunas on töö käimas. Hetkel on Geenivaramust andmeid keeruline kätte saada. Seda peab tegema turvaliselt, kontrollitult ja tuleb kindel olla, et andmed satuvad õigel eesmärgil õigesse kohta. Siinkohal on meil lahendada tehnilised küsimused ning ka see, et kogu tervishoiusüsteem oleks valmis muutustega kaasa tulema.

Tervishoiuteenused Eestis on peamiselt Tervisekassa poolt rahastatud. Mis sa arvad, kuidas see mõjutab püüdlusi innovatsiooni loomisel Connected Health klastris?

Kindlasti on innovaatilistel lahendustel oluline leida Eestis turule pääsemiseks teenusele rahastus ja jõuda Tervisekassa poolt kompenseeritud teenuste nimekirja. Tulevikus peaks olema digilahendused raviprotsessile toeks.

Lisaks Tervisekassa olulisusele tuleb rääkida ka vajadusest hinnata digirakenduste turvalisust, alates sellest, mis saab sisestatud andmetest, kuni selleni välja, et need rakendused ei kahjustaks inimese tervist, vaid annaksid väga konkreetselt nõu ja jälgiksid vajalikke asju. Hetkel on TalTech astunud samme ja loonud esimese versiooni valideerimiskeskkonnast.

Millised on sinu hinnangul põhilised probleemid tervisetehnoloogiaettevõtete arenemisel Eestis?

Olukord võiks olla parem – meil on mitu kriitilist küsimust, mis vajavad tähelepanu. Oluline on rahastus varajase faasi ideede jaoks, mis tulevad näiteks ülikoolidest, aga ka mujalt. Tervisevaldkonnas kasvab erainvestori huvi lahenduste vastu alles hilisemas arengustaadiumis, seega tuleb veel alustavate ettevõtete jaoks leida teisi ressursse. Siin on Tehnopoli ja Connected Health klastri vahendid ning ekspertnõu suureks abiks, kuid see ei ole piisav. Kindlasti on vaja ka parandada koostööd ülikoolidega.

Isiklikult tunnen puudust indiviidi jaoks olulistest personaalsetest digiteenustest, mis lisaksid väärtust üleriigilistele digiteenustele. Näiteks Digilugu võiks olla ka koht, kus saan hõlpsasti oma retsepti pikendada. Praegu on meie andmed seal küll olemas, aga uute teenuste arendajad ei saa andmeid tervise infosüsteemist kätte. Riigi Infosüsteemide Amet on ehitamas nõusolekuteenuse lahendust, millega saab anda nõusoleku näiteks ettevõttele oma andmete kasutamiseks. Inimese jaoks peaks teadliku nõusoleku andmine olema väga lihtne, kuid kindlasti tuleb tagada ka privaatsus ja turvalisus. Loodan, et nõusolekuteenusest tuleb järgmine arengutõuge meie digiettevõtetele.

Kuidas sulle tundub, milline on meie riigi kuvand tervisevaldkonnas teiste riikide jaoks?

Digiriik toimib ja see paistab ka väljapoole, jättes traagelniidid siseriiklikult lahendada. Eestit nähakse kui head keskkonda, kuhu tulla oma ettevõtet arendama. Meie erinevaid andmekogusid (nt geeniandmed, tervise infosüsteem) nähakse kui väga olulist ressurssi algoritmide ja lahenduste arendamiseks. Küll aga võib saada piiriks meie väiksus.

Mida käesolevast hooajast oodata?

Ma ootan, et toimuks kvalitatiivne hüpe, et saaksime kasutada inimeste geeniandmeid selleks, et personaalmeditsiin hakkaks tööle ja sellest tõuseks tulu nii rahvatervisele kui ka iga üksikisiku tervisele. Nõusolekuteenuse valmimist ootan samuti. Kõigi nende erinevate tööriistade eesmärk võikski olla inimese toomine tervishoiuteenuste keskmesse. Inimene peab ise saama teadlikult ja turvaliselt otsustada, milliseid teenuseid tema andmetele tuginedes saab osutada. Sealjuures peab mõistma, mida tähendab oma andmete jagamine kolmandate osapooltega – nii võimalusi kui ohtusid.

Pikemas perspektiivis aga ootan, et ka tervisemaastikule tekiks potentsiaalseid ükssarvikuid. Ideid on, aga süsteem laiemalt peab muutuma veelgi toetavamaks. Hea oleks seada eesmärgiks, et näiteks kolme aasta pärast on meil nimekiri viiest potentsiaalsest ükssarvikust ning saame nende jaoks luua kõik tingimused edu saavutamiseks.