Tehnopol Startup Inkubaatori programmis osalev idufirma Bidrento kaasas möödunud nädalal kuuekohalise summa, mille abil välisturgudele laieneda ja meeskonda kasvatada. Nende loodud kinnisvara haldamise tarkvara aitab manuaalseid tegevusi automatiseerida ja olla toeks kogu üüritsükli vältel. Lahendus on mõeldud nii üürikinnisvara omanikele, halduritele ja maakleritele ning võimaldab kasutajatel hallata neli korda suuremaid üüriportfelle sama inimeste arvuga. Vestlesime ettevõtte asutaja ja juhi Taavo Annusega lähemalt nende senisest teekonnast ja kinnisvaramaailmast laiemalt.

Mis probleemi teie ettevõte täpsemalt lahendab?

Täna kasutavad paljud üürileandjad üürikinnisvara haldamiseks Excelit ja Google Drive’i – väga palju manuaalset tegevust, kuhu kulub palju aega. Suuremate üüriportfellide omanikel kulub meeletult aega ka üürniku onboardimiseks, vaatamisaegade broneerimiseks, lepingute sõlmimiseks, üürniku tausta kontrollimiseks. Suuremad üürikorterite omanikud ja haldajad kasutavad täna kuni seitset tööriista selleks, et oma asjad tehtud saada – meie oleme suutnud need tööriistad ühtseks haldustarkvaraks kokku koguda. Bidrento automatiseerib üürileandjate, maaklerite ning haldurite jaoks üürilepingute koostamise ja allkirjastamise, üürnike taustakontrolli, üüriarvete ja kommunaalarvete saatmise, laekumiste kontrolli, võlahalduse ning hõlbustab teisi igapäevaseid haldustoiminguid. Nii saavad üürikinnisvara haldajad kulutada vähem aega käsitsi paberimajandusega tegelemisele ning keskenduda oma äri kasvatamisele. Hiljuti tegime paari kliendiga intervjuu, mille käigus ilmnes, et meie lahendus aitab neil kokku hoida aega rohkem kui neli korda.

Kuidas ta sellise ideeni jõudsite?

Tulime umbes kaks aastat tagasi turule üürileandjatele suunatud lahendusega, kus pakkusime kuulutamisvõimalust, üürniku taustakontrolli ja lepingu sõlmimist, millest aga kasvas välja võimas üürikinnisvara haldustarkvara. Kliendid ise pöördusid meie poole oma muredega ja läbi selle nägimegi, millised on nende murekohad haldamise ja muude tegevuste juures – nemad suunasid meid sinna, kuhu arenesime. Kuigi meil on tänaseks ka mitmeid kliente, kes haldavad segaportfelle äri- ja elukondliku kinnisvaraga, on põhifookuseks olnud alguses ikkagi elukondlik kinnisvara.

Kust on tulnud huvi just üürituru vastu?

Ikkagi asutajate osalisest taustast – Natalja Napsep on töötanud kinnisvaravaldkonnas väga pikka aega ning  tegelenud elukondliku kinnisvara arendamise ja müügiga ning üürimajade arendamisega. Sealt ilmnesidki needsamad mured ja algas meie areng.

Kuidas teil kogu senine teekond läinud, mis on mõned suuremad takistused olnud?

Nagu me kõik teame, siis rahakaasamine ei käi päeva või kahega, see on omaette protsess, mis võib kesta mitmeid kuid. See pole küll olnud otseselt probleem või takistus, aga sellega tuleb alati arvestada. Kindlasti võiks ka praegusest veel kiiremini kasvada ja olla esindatud juba 10 riigis. Suuri muresid meil aga pole otseselt olnud, pigem selline igapäevane startupi-elu.

Milline on sinu jaoks igapäevane startupi-elu?

Eelnevalt olen töötanud suurkorporatsioonides, kus on olnud kindlad tööülesanded, kindlad eesmärgid, aga startupis võivad asjad muutuda nädalate või päevadega. Kuna alguses on tiim väike, siis inimesed vastutavad paljude tegevuste eest, kogu aeg tuleb hoida fookus paigas ja iga inimene peab tegelema paljude asjadega. Ei ole ainult niimoodi, et üks inimene tegeleb ainult müügiga ja teine turundusega – iga inimene peab suuremat pilti nägema.

Kuidas Startup Inkubaator teile teekonna jooksul toeks on olnud?

Meil on olnud mõned head koosviibimised, kus saime koos teiste tiimidega pitchimist harjutada ja üksteisele tagasisidet anda – see oli väga väärtuslik kogemus, kus saime head tagasisidet ja tegime suure arengu. Samuti saab mentoritega ühendust võtta, küsimusi küsida ja arutada teemasid juriidikast UX-ini.

Mida soovitaksid neile, kes praegu kaaluvad mõnesse inkubaatorisse astumist, mida tasub silmas pidada?

Me oleme näinud, et kindlasti tulevad kõige paremad tulemused siis, kui kogu tiim panustab täiskohaga. Siis on ka mentornõul ja muudel asjadel rohkem väärtust, sest kui lihtsalt teha iga kuu sessioone, millele ei järgne edasisi samme, siis läheb see info kaduma. Inkubaator saabki toeks olla siis, kui selle info ja toetuse põhjal tiimid edasi arenevad. Kuna alguses on enamasti iduettevõtete tiimid väiksemad ja endal pole kogu know-how’d, on väga hea inkubaatorist seda saada.

Meedias on hiljuti juttu olnud, kuidas kinnisvara hinnad on tõusnud päris kõrgele, noortel on üpris suur oht jääda pidevalt üürimise lõksu, ilma endale kinnisvara soetamata. Kuidas te tiimiga Eesti kinnisvara turgu näete?

Üürikinnisvara on viimastel aastatel väga populaarseks saanud. Ma arvan, et Eesti inimene on üpris kinnisvarausku – üürikinnisvaras nähakse enda pensionisammast. Ma näen ka enda sõprusringkonnas, et paljud on soetanud endale üks-kaks üürikorterit. Ka meie kliendid, kellel on suuremad portfellid, suurendavad stabiilselt oma portfelle. Toimub üpris aktiivne üürikinnisvara soetamine – inimesed võtavadki seda kui reaalvara, mis genereerib rahavoogu ja võiks olla tulevikus lisasissetulekuallikas. Ka laiemalt on trendid samad – rahvastik kasvab, näiteks Tallinnasse tuleb aastas umbes 3000-5000 inimest aastas juurde ja neil on kuskil vaja elada. Elukondlikku kinnisvara ei ehitata piisavalt kiiresti juurde ja seetõttu ongi osa inimesi esimeses etapis üüriturul. Nii elatakse mõned aastad ja kui on näha, et linn osutub püsivaks elukohaks, siis vaadatakse endale nii-öelda kodu.

Eestis on veel õnneks hea olukord, aga üldiselt on kinnisvarahinnad hakanud kasvama. Vaadates Euroopa suurlinnasid, on elukondlik kinnisvara tegelikult saavutanud taseme, kus juba väga paljudel inimestel ei ole võimalik endale eluaset soetada ning jäädakse püsivalt üüripindadele. Seda tendentsi on kindlasti ka Eestis – kinnisvara kallineb igal aastal 3-5% protsenti. Varsti me jõuamegi sinna, kus paljud ei saa enam endale kinnisvara osta ja jäävad üüriturule. Saksamaal on näiteks teatud piirkondades pandud piirang üürihindadele, millest kõrgemat hinda ei tohi küsida, et inimesed saaksid endale eluaset lubada. Õnneks sellist olukorda Eestis veel pole, aga võib-olla jõuame kunagi ka meie sellesse punkti.

Millisena kujutad Eesti kinnisvaramaastikku ja üüriturgu ette kümne-viieteistkümne aasta pärast?

Juba viimasel paaril aastal on tekkinud fonde ja institutsionaalseid investoreid, kes ehitavad terveid üürimaju, aga neid lisandub veel kindlasti juurde. Seda võivad hakata tegema ka väikeinvestorid ja -ettevõtjad. Nii luuakse ka professionaalsemalt üürileandja pakkumist turule. Suuremad arendajad on kindlasti väga head üürileandjad oma teenuste ja lisateenuste poolest ja pakuvad head üürikogemust. Co-living’u osakaal kindlasti kasvab, kus üürimajas on ka pinksilauad, joogatunnid ja jõusaalid jne. Noorem põlvkond ootab igasuguseid erinevaid võimalusi  üürisuhte puhul, nagu ka iga teise teenusega – oodatakse head kliendikogemust. Lisandub ka erinevaid nutikaid lahendusi (nt targad lukud), mida juba praegu üha aktiivsemalt kasutatakse.

Kus te ise tahaksite, et Bidrentoga viie aasta pärast oleksite?

Meil on päris suured eesmärgid, esimese suure turuna näeme kogu Euroopat – oma kliendisegmendis tahame olla number üks valik haldustarkvara poolelt. Samuti tahame läheneda mõnele muule kontinendile, näiteks USA, sest pilvepõhise lahendusega ei loo riigipiirid meile erilisi takistusi ning elukondlik üürikinnisvara on riigiti üsna sarnane.